Vietnam: Hanoi

Vahepeal olime 2 päeva pealinnas Hanois. Suur linn, palju liiklust, poode, inimesi. See on hämmastav, kuidas inimesed linnas elavad. Kitsas mitmekorruseline maja, kus üleval on magamisruumid, ja all peetakse äri: kellel juuksur/massaaž/riidepood/autoremont/hambaarst/kohvi/õlle jne. Hanois on osad tänavad temaatilised "riiete tänav", motorolleri remondi tänav, metallist köögitarvete tänav (kohapeal meister keevitab ja müüb, kõrvuti on 10+ sellist putkat).

Õhtune Hanoi: magustoiduga.

Käisime Hanoi endises vanglas, kus hoiti poliitvange. Vietnam oli pranstlaste koloonia 1887-1954, pärast seda oli 20 aastat kodusõda. Üldine sõnum oli, et Vietnamlasi koheldi vanglas väga karmilt, aga vietnamlaste moraal ja võitlusvaim oli sellest hoolimata kõrge. Siin pildil on üks tuba, kuhu pandi betooni peale eriti karmilt korra vastu eksinuid, kuni 30 päevaks. Seejuures on põrand negatiivse kaldega, nii et lebamine pea alaspidi on ebameeldiv, ja istumine sundasendis samuti kurnav.

Hanoi üks sümbol: raudteetänav. Lennukiga lennates oli Hanoist 4-minutiline tutvustus, ning see raudtee oli igatahes ära mainitud. Oli näha, kuidas poed-kohvikud on avatud, ja kogu "tänav" on (m)elu täis. Kui aga rong tuleb, siis võetakse koomale ja lastakse rong läbi ("suuremal on eesõigus" -- universaalne liiklusreegel). Kui meie külastasime, siis oli aga tänavale pääs keelatud, politseinikud valvasid. Kahjuks ei osanud nad väga seletada, miks nii. Alles hiljem uurisin kohaliku grupijuhi käest, kes ütles, et ca 2 nädalat tagasi keelati tänaval liikumine ära, sest läks turistidele ohtlikuks.

Reede õhtul suleti Hanoi kesklinnas järve ümber olev tee liikluseks ning pidu võis alata. Laupäeva hommikul oli tänav täidetud hommikujooksjatega.

Järve keskel oli tempel, templi kõrval puu, puu otsas kukkus kägu.