Sääksi triatlon 2025
Oma eelmised pikad triatlonid olen teinud TriathlonEstonia korraldatud Saadjärve/Kuremaa triatlonifestivali raames. Kahjuks eelmisest aastast nad triatloni enam ei korralda. Nii on Eestis vaid 1 võistlus, kus saab poolpikka teha -- Tallinna IronMan. Seega otsisin alteratiivseid väljakutseid selleks aastaks.
Nii leidsingi Helsinkist 50minuti autotee kaugusel Sääksi Triatloni, kus saab samuti teha kõiki distantse -- täispikast sprindini. Mul oli küll suur plaan tulla siia täispikka tegema, aga kuna jooksmisega on nagu on, siis pole saanud palju trenni teha.
Tegemist on natuke "säästu"-üritusega, kus ilmselgelt ei tulda tegema tipptulemusi, vaid lihtsalt nautima sportlikku pingutust. Võistluskeskus on Kiljava Resort'i, suur nõukaaegne haridus-, majutuskeskuse, parklas. Üsna raske on internetist leida infot võistluse asukoha, radade vms kohta. Ja nii selgus, et rajakaarti võistlejatele ei näidatudki, vaid pool tundi enne starti toimus briifing, kus räägiti milline rada on. See oli soome keeles, nii et ega ma päris kõigest aru ei saanud. Naljakas oli see, et pärast seda küsis üks teine võistleja (soomlane) minu käest, et "kuskohast see jooksmine ikkagi algab". Nii et ju olin soomlastega võrdses seisus -- ka nemad ei saanud päris kõigest aru. Tegelikult oli rada lihtne -- rattasõiring 15km oli üks edasi-tagasi avatud liiklusega teelõik (7.5km). Rajale jäi 2 tagasipööret, 1 peatee, kus reguleerijad andsid võistlejatele eesõiguse ning 1 kurv. Jooksurada oli umbes sarnane 7km edasi-tagasi teelõik, seal oli kurve rohkem, aga pigem siiski hästi piklik. Huvitav on märkida, et ajavõttu korraldas TriathlonEstonia Urmas Paejärv -- ja kuna eelmisel päeval korraldas ta Mustamäe-Haabersti rahvatriatloni, kus oli palju DNS-osalejaid, siis läksid nende stardinumbrid ja -ümbrikud taaskasutusse.
Rattaringi esimene ots oli rohkem allamägi ja taganttuulega. See ots läks 12 minutiga. Tagasi oli jällegi natuke rohkem tõusu ja vastutuul -- 16 minutit. Eelmisest korrast olin õppinud, et sööma peab. Energiageelid unustasin numbrivööga vahetusalasse. Kaasas oli 6 batooni, nendest 5 sõin ära. Vahetusalas oli vesi, morss ja spordijook, konservikurki, chipse ja energiageeli. Mina võtsin vaid kurki ja chipsi ja oma batoone. Natuke hakkas kõht valutama, seepärast jätsin ühe söömata. Ja ühe batooniga oli jama -- ta oli mul teibiga rattaraami külge pandud, aga ma ei saanud teda enam raami küljest lahti. Õnneks sain teeninduspunktis kääre laenata. Ratta distants oli Garmini järgi 89km ja keskmine kiirus 30.5km/h. See on minu jaoks esmakordne 30km/h ületamine -- väga rahul. Ju siis sain rehvid korralikult täis pumbata (ja lõõskav päike omakorda suurendas rõhku).
Jooksurada kulges metsateel. Natuke asfalti, kruusaklibu, hakkepuitu ja isegi liiva. Rada oli jalgu säästev aga raske. Seetõttu oli tempo kindlasti aeglasem. Distants oli kella järgi 19.9km ja keskmine tempo 5:52/km. Esimene ring oli kõige kiirem, siis natuke kiirus langes. Sõin korralikult soolakapsleid, iga ring 2tk. Ja võtsin ka 2 geeli. Ringil oli ka 4 teeninduspunkti, kus võtsin vaid vett juurde. Energiat jagus, krampe ei tekkinud, hoolimata palavast ilmast. Jooksaeg (võrreldes teistega) oli hea, 3/22. Aga ise tundsin, et jooksu tuleb veel treenida -- kiirmini on kergem joosta ning on parem tehnika, tekitab vähem komplikatsioone.
Kokkuvõttes oli tore üritus.
Kuna majutus oli mul juba pool aastat varem broneeritud, eelkõige plaaniga, et võistlus algab kell 9 ja lõpeb kell 9 -- ehk siis 2 ööbimist, siis olin ka vaimselt valmistunud siin osalema. Lõpuks panin ennast kirja poolikule distantsile. Sain näha, milline on siin korraldus -- kuidas pakutakse süüa, milline on rada jne.
Tegemist on natuke "säästu"-üritusega, kus ilmselgelt ei tulda tegema tipptulemusi, vaid lihtsalt nautima sportlikku pingutust. Võistluskeskus on Kiljava Resort'i, suur nõukaaegne haridus-, majutuskeskuse, parklas. Üsna raske on internetist leida infot võistluse asukoha, radade vms kohta. Ja nii selgus, et rajakaarti võistlejatele ei näidatudki, vaid pool tundi enne starti toimus briifing, kus räägiti milline rada on. See oli soome keeles, nii et ega ma päris kõigest aru ei saanud. Naljakas oli see, et pärast seda küsis üks teine võistleja (soomlane) minu käest, et "kuskohast see jooksmine ikkagi algab". Nii et ju olin soomlastega võrdses seisus -- ka nemad ei saanud päris kõigest aru. Tegelikult oli rada lihtne -- rattasõiring 15km oli üks edasi-tagasi avatud liiklusega teelõik (7.5km). Rajale jäi 2 tagasipööret, 1 peatee, kus reguleerijad andsid võistlejatele eesõiguse ning 1 kurv. Jooksurada oli umbes sarnane 7km edasi-tagasi teelõik, seal oli kurve rohkem, aga pigem siiski hästi piklik. Huvitav on märkida, et ajavõttu korraldas TriathlonEstonia Urmas Paejärv -- ja kuna eelmisel päeval korraldas ta Mustamäe-Haabersti rahvatriatloni, kus oli palju DNS-osalejaid, siis läksid nende stardinumbrid ja -ümbrikud taaskasutusse.
Eelmisel päeval rajaluuret tehes tuvastasin, et vesi on soe -- eriti kombinatsioonis õhutemperatuuriga, mis on palav (lubatud kuni 28C). Nii otsustasin, et ujun ilma kalipsota. Stardis selgus,K et 22 osalejast olin ma ainuke ilma kalipsota. (Hiljem sain teada, et ametlik veetemperatuur oli 22C -- rohkem, kui ma sel aastal Emajões näinud olen). Ujumine oli väga mõnus. Tuult ja lainet oli vähe. Rada oli kolmnurkne, kokku 4 poid, 1 ring. Ja 2/3 peal oli rannalõik 25m jooksuga, kus sai juua. Sääksi järv on imeilus, männimetsa all ja rand oli rahvast paksult täis.
Minu ujumine kulges väga hästi, Garmin ütles, et tempo oli 2:13/100m, mis on 2 sekundit parem eelmisest parimast ujumisest. Vahetusala hõlmas 50+ trepiastet ning 100+m jooksu asfaldil. Vahetusalas kreemitasin ennast päikesekreemiga. Ent kuna mul kalipsot polnud, siis olin võistlejatest kõige kiirema vahetusala ajaga :)
Rattaringi esimene ots oli rohkem allamägi ja taganttuulega. See ots läks 12 minutiga. Tagasi oli jällegi natuke rohkem tõusu ja vastutuul -- 16 minutit. Eelmisest korrast olin õppinud, et sööma peab. Energiageelid unustasin numbrivööga vahetusalasse. Kaasas oli 6 batooni, nendest 5 sõin ära. Vahetusalas oli vesi, morss ja spordijook, konservikurki, chipse ja energiageeli. Mina võtsin vaid kurki ja chipsi ja oma batoone. Natuke hakkas kõht valutama, seepärast jätsin ühe söömata. Ja ühe batooniga oli jama -- ta oli mul teibiga rattaraami külge pandud, aga ma ei saanud teda enam raami küljest lahti. Õnneks sain teeninduspunktis kääre laenata. Ratta distants oli Garmini järgi 89km ja keskmine kiirus 30.5km/h. See on minu jaoks esmakordne 30km/h ületamine -- väga rahul. Ju siis sain rehvid korralikult täis pumbata (ja lõõskav päike omakorda suurendas rõhku).
Jooksurada kulges metsateel. Natuke asfalti, kruusaklibu, hakkepuitu ja isegi liiva. Rada oli jalgu säästev aga raske. Seetõttu oli tempo kindlasti aeglasem. Distants oli kella järgi 19.9km ja keskmine tempo 5:52/km. Esimene ring oli kõige kiirem, siis natuke kiirus langes. Sõin korralikult soolakapsleid, iga ring 2tk. Ja võtsin ka 2 geeli. Ringil oli ka 4 teeninduspunkti, kus võtsin vaid vett juurde. Energiat jagus, krampe ei tekkinud, hoolimata palavast ilmast. Jooksaeg (võrreldes teistega) oli hea, 3/22. Aga ise tundsin, et jooksu tuleb veel treenida -- kiirmini on kergem joosta ning on parem tehnika, tekitab vähem komplikatsioone.
Ametlikus statistikas on rattaringi viimane aeg 1 minut ja vahetusala 30 minutit. Tegelikult peaksid need ajad vastupidi olema.
Comments
Post a Comment