Narva-Jõesuu 2021

Selle aasta juunikuus otsustasime Tuuliga sõita Ida-Virumaale.

Meie plaan oli startida esmaspäeva ennelõunal rongiga Jõhvi suunas. Sealt siirdusime ratastel Mäetagusele. Esimene peatus oli udupeenes Mäetaguse Mõisa restoranis kiire einega. Kodulehel oli reklaam, et "portsud on parajad, saab ka 4 käiku võtta", aga kahepeale 3 käiku oli siiski enam kui piisav...

Mõisas tervitas meid mitu karu.

Sealt edasi "Eesti Discgolfi mekasse" Mäetagusele. Minu suur soov oli see rada ära proovida ja oma silmaga näha kui raske see on. Ja virtuaalselt mõõtu võtta Eesti parimatelt mängijatelt (kelle esitusi EMV raames saab nt Youtube'st näha).

Stiilinäide puttamiselt 10 korvil.

Pärast discgolfi Mäetagusel sõitsime Alutagusele. See oli juba tuttav paik eelmisest aastast, mis jäi eriti meelde hea toitlustusega. Sel aastal on koroona teinud oma töö, ja kohvik oli suletud. Siiski, kuna samas oli sees laager, siis pakuti meile laagritoitu. See oli üldiselt väga maitsev, ehkki üks lõunasöök oleks võinud olla veidi toitvam. 

Teisipäeva õhtul elasime kaasa kohalikule rulluisuvõistlusele. Osaleda kahjuks ei saanud, sest "uisulaenutus oli lahti vaid kella 17-ni". Ma päris täpselt sellest põhjusest aru ei saanud, aga tegelikult ei olnud sellist enesetunnet, et ennast 20 minutiks ületama hakata.

Kolmapäeval startisime Narva-Jõesuu poole.

Tee peal kiire suplus.

Rada oli võrdlemisi tehniline.

Ja arvestades seda, et mitu nädalat pole vihma sadanud, siis kohati üsna märg.

Narva-Jõesuu tervitas meid pika liivarannaga.

Ja ülimõnusa õhtusöögiga Franzia restos.

Siin on restaureeritud supelvanker, millega 100-150 aastat tagasi daamid meres ujumas said käia, sest neil oli taga privaatne ruum riiete vahetamiseks.

Narva-Jõesuus liitus meiega Anu.  Albatrossi kohvikus nautisime hämmastavalt vähemagusat magustoitu.

Vaade merele oli oivaline.

Neljapäeval läksime ratastega väljasõidule Narva.

Päikesekell näitas keskpäeva. Taamal paistab Venemaa.

Anu leidis kiiresti kohalikega ühise keele.

See maja on päriselt ka olemas. Tartu Ülikooli Narva kolledži maja paistab mulle fotolt nagu montaaž.

Kreenholmi poole sõites nägime suuri tööstushooneid ja piiri ääres hoiatavaid silte.

Ka Narva Veneetsiasse viiv tee oli hoiatavalt tähistatud kui Eratee. Siiski otsustasime seal väikese tiiru teha. Kohtasime lahkeid kohalikke, kes meid oma Datšasse külla kutsusid. See oli vana garaažilinnak, kus elu kihab. Vapustavalt ilus, kompaktne, eriti võrreldes Narva-Jõesuu hiiglaslike kruntidega.

Päeva lõpetas Narva-Jõesuus külaskäik lähedalasuvasse veekeskusesse.