Valitud palad

Selline vaade avaneb meie koduaknast. Tööpäeviti avatakse kell 8 meie alumisel korrusel linna parim šokolaadikohvik. Seal käisime täna hommikul ka kohvitamas. Tagapool on veel paar kohvikut. Ja paralleeltänavas asub katedraal. Neljapäeval otsustasin rattaga veel väikese tiiru teha. Võtsin suuna Funchalist läände, kus 3km kaugusel asub lähim rand. Rand ise on see hall kiviklibune riba. Rannas väga palju inimesi ei olnud ja vaid mõned ükskikud olid vees. Aga tegelikult oli vesi ca 20C, ehk ujumiseks igati mõnus. Pärast rannaskäiku mõtlesin veel lähedalolevasse Girao vaatamisväärsusse sõita. Seal on vaateplatvorm ja umbes 580m kõrgune kalju, mis pea vertikaalselt ookeanist välja tõuseb. Tegelikult oli ta lähedal vaid linnulennult, kohalesõitmiseks tuli ikkagi mäe otsa sõita. Ja navigeerimisel peab arvestama seda, et osad teed on nö mäe sees -- ehk kaardil võivad ju teed ristuda, aga kui kõrguste vahe on 100m, siis ristmikku ikkagi ei ole. Reedel valisin tuuritamiseks "kanjoneerimise&

 Lend Madeirale kulges igati libedalt. Lennujaamas olid vastas rattad -- tundub, et saabusin õigesse kohta :) Esimesel päeval plaanisingi endale ratta rentida ja saare kõrgeim tipp Pico Ruivo ära vallutada. Ratta rentimine oli omaette katsumus, sest Google Maps juhatas mind valesse kohta -- ilusa botaanikaaiaga ja basseiniga villasse. Teiseks olid (sobilikud) rattad kõik välja laenutatud. Õnneks juhatati kõrvallaenutusse, kust sain elektrimootoriga maastikuratta. Teel koju õnnestus äärekivi ära testida -- ja tagarehv ära lõhkuda. Lähimas (mootor)rattapunktis oli abivalmis teenindaja, kes suure mutrivõtmega jõuvõtteid demonstreeris. Siis said otsa nii mõistus ja jõud -- taguratta kruvi ei liikunud enam kummaski suunas -- ja ta tunnistas, et tegelikult talle tavarattad ei meeldigi, ja nendega ei oska ta midagi teha :) Läksin siis laenutusse tagasi, kus õnneks anti mulle uus ratas -- loodetavasti saavad nad kinnikeeratud kruvi ka ikka lahti. Vaade 500m kõrguselt Fuenchalile. Tõusu võtsin