Madeira 2-3. päev - Girao ja kanjoneerimine
Selline vaade avaneb meie koduaknast. Tööpäeviti avatakse kell 8 meie alumisel korrusel linna parim šokolaadikohvik. Seal käisime täna hommikul ka kohvitamas. Tagapool on veel paar kohvikut. Ja paralleeltänavas asub katedraal.
Pärast rannaskäiku mõtlesin veel lähedalolevasse Girao vaatamisväärsusse sõita. Seal on vaateplatvorm ja umbes 580m kõrgune kalju, mis pea vertikaalselt ookeanist välja tõuseb. Tegelikult oli ta lähedal vaid linnulennult, kohalesõitmiseks tuli ikkagi mäe otsa sõita. Ja navigeerimisel peab arvestama seda, et osad teed on nö mäe sees -- ehk kaardil võivad ju teed ristuda, aga kui kõrguste vahe on 100m, siis ristmikku ikkagi ei ole.
Reedel valisin tuuritamiseks "kanjoneerimise", mis sisuliselt tähendab mööda kärestikulist/mägist jõge allatulemist. Peamine allasaamise viis on ennast mägironimise köie abil alla libistada. Selliseid lõike oli meil ligi 7. Omapärane oli veel see, et alguspunkti sõites oli mäe peal ees jooksuvõistlus, ja politsei valvas, et me viimasest osalejast mööda ei sõidaks -- ehk seal oli paras ummik.
Teine viis allasaamiseks oli "liugu laskmine".
Vette võis maanduda nii jalad ees, kui ka pea ees.
See kanjoniseiklus on ju nagu looduslik veepark! Kas sobilik (veekindel?) riietus anti korraldajate poolt või pidi endal olema?
ReplyDeleteMe käisime täna selle kõrge kalju all ookeanis ujumas delfiinivaatluse katamaraanilt. Oli vist üks elu ägedamaid suplusi. Hambad juba plagisesid külmast (külm oli hakanud juba tuulisel katamaraanisõidul), aga välja ei raatsinud ikka tulla.
Ja delfiinid ilmusid ka terve karjaga välja, ujusid meie katamaraani ees ja ümber, hüplesid ja olid muidu äärmiselt nunnud.
Katedraali käisin täna ka vaatamas, aga šokolaadikohvik kahjuks teele ei sattunud.
This comment has been removed by the author.
ReplyDelete