Poolpikk triatlon 2023

Osalesin sel aastal jälle poolpikal triatlonil Kuremaal. Ilm oli väga mõnus +20C, vahelduv pilvisus. Vihma ei sadanud, kuigi teel Tartust isegi tibutas. 

Ootused olid sel aastal madalad. Esiteks on seganud parema reie väliskülje pinge (seetõttu katkestasin mais toimunud maastikumaratoni). Teiseks venistasin juunis hüppeliigest ning see ei ole endiselt 100% taastunud. See esimene on olnud suurem probleem, sest jooksma minnes on ta ikka 3km või 6km peal tunda andnud ja kui see juhtub, siis pole enam võimalik normaalselt jooksuliigutust teha. Aga enne seda ei saa mina midagi aru, et midagi oleks valesti. Tuleks ikka õppida oma keha tundma. Ühesõnaga, jooksutreeninguid viimase 3 kuu jooksul eranditult alla 10km/nädalas. Ja kolmandaks oli enne seda puhkuste periood ning tegin üleüldse vähe trenni.

Ujumine oli ainus ala, kus tundsin ennast üsna kindlalt. See oli mul juba kolmas pikem ujumisvõistlus. Osalesin ka Saadjärve 1.5km ja Võsu 3.5km distantsidel. Esimene oli raske, teine väga positiivne. Kuremaal oli algul väike vastutuul, natuke võttis tempot alla. Tagasipöörde ajad oli ca 21:30 ja 24:30. Tagasi oli taganttuul, aga see osustus hoopis keerulisemaks. Hingamisel pead pöörates ei toetanud vesi enam niimoodi nagu varem, seetõttu kadus ära veetunnetus ja tasakaalu tunnetus. Pearinglust ei olnud, aga lihtsalt ei saanud vahepeal aru kuhu suunas ujun. Tegelikult liikusin ikkagi üsna otse. Aga tegin pikemaid peatuseid, et suund paika saada. Ja ühe korra õnnestus 360 kraadine pööre vees teha, sest otsisin õiget poid, mille suunas minna :)

Rattaetapil oli 4 ringi, mille esimene pool taganttuulega, teine pool vastutuulega. Hoidsin mõnusat tempot, ei hakkanud ülemäära rapsima. Igas punkis peatusin ja sõin midagi. Kaasas oli 2 geeli, 2 batooni. Vähe. Kolmanda ringi lõpus tekkis kerge energiavõlg. Aga õnneks saabus peagi toidupaus. Samuti päästis üks lisabatoon, mille tee pealt üles korjasin. Rattaetapi päris lõpus venitasin sääri -- ettevalmistus jooksuks.

Jooksu kartsin kõige rohkem. Ning alustasin *eriti* rahulikult. Esimene kilomeetri aeg 5:35 oli meeldiv üllatus, sest see sisaldas ka toidupeatust ning väikest tõusu. Siis mõtlesin, et täpselt sellise hästi rahuliku tempoga peangi edasi minema. Ning sisuliselt kuni lõpuni oli kogu aeg tunne, et "natuke võin veel juurde panna", aga liigun mõnusas tempos. Igal ringil soolakapsel ja väike peatus. Viimased 4 km jooksin ilmselt natuke tugevamalt. Pulss tõusis 165 pealt 171 peale aga tunne oli küll palju raskem. Õnnestus joosta teine pool kiiremini (12 sekundit), kui esimene pool. See on suur kordaminek.

5:56:56,3

+1:13:10

0:44:20,5

2:20 / 100 m

3:40,6

4

1:02:55

0:42:33

0:43:01

0:43:29

0:19

3:12:19,0

28.07 km/h

1:58,7

4

28:46

28:38

29:16

27:56

1:54:37,4

05:26 min/km

Võrreldes eelmise aastaga (siis oli palav ilm) oli ujumine 1.5 minutit aeglasem, vahetusalad 0.5 minutit aeglasemad, ratas 1 minut kiirem ja jooks 8.5 minutit kiirem. Kokkuvõttes 7 minutiga isikliku rekordi  parandus, esmakordselt aeg alla 6 tunni.

Super tunne. Tundus, et lihased olid finishis paremas seisus kui stardis.

Ma ise olen mõelnud, et enne pole mõtet täispikale minna, kui poolikut alla 6h ei suuda läbida. Nüüd on siis kvalifikatsiooninorm täidetud :)

Täispikk on muidugi teine teema, ma arvan, et seda batoonikeste pealt ei läbi.