Valitud palad

Vietnamlased on väga abivalmid. Esiteks aitas eilne Scuba instruktor Binh mulle takso lennujaama leida. 8€ 40km otsa eest lennujaama tundub üsna aktsepteeritav hind. Lennujaamas hakkasin blogisse pilte laadima, ja ühtäkki sai internet otsa. See kaart, mis ma kuu alguses ostsin, ei olnud mitte 16GB, vaid hoopis 8GB. Ning see maht oli täis saanud. Arvestades spämmsõnumite hulka, mida operaator mulle saadab, siis võib arvata, et kuidagi saab seda mahtu juurde laadida. Turvakontrolli järjekorras pöördusingi ühe toreda tudengi poole, kes kandis mu kontole raha ja ostis siis selle raha eest uue interneti. 7GB internetti 1 nädalaks maksab natuke üle 1€. Kuna mul väikseid kupüüre polnud, siis andsin talle vastutasuks ühe eestist kaasavõetud maiustuse. Ta oli ka väga rahul. Mina muidugi ka, ilma internetita ma ellu ei jää :) Thanh Hoes broneerisin endale hommikul ühe odavama hotelli, ja uurisin, kas nad pakuvad lennujaamast tranfeeri. Kuna hotell asub ookeani ääres, aga lennujaam 45km kaugus...

Pärast 2 suurepärast päeva Dalat's tahtsin natuke soojemasse kohta sõita. Ega väga palju variante ei olnud, sest lennukiga sai vaid Hanoisse ja Ho Che Minh City'sse. Seega võtsin suuna Nha Trangi. See on mereäärne kuurort, kus on palju venelasi. Palju mudaravilaid. Ja merel erinevaid tegevusi, snorgeldamine, sukeldamine. Esimesel õhtul kohtusin Kiyotiga, kes on kohalik giid.  Järgmisel päeval läksin sukeldumis-tuurile. Kuna ma varem pole midagi sellist teinud, siis tundus väga huvitav. Binh on sukeldumisega tegelenud 20a, tema oli minu juhendaja. Tore tüüp.  Selline on veealune elu.  Ja veepealne.  Pärast 1. päeva lasin ennast ära rääkida ning tegin 2-päevase koolituse, mis andis mulle mingisuguse Scuba diving avaveeujumise kõige madalama litsentsi. Et nüüd võin minna igale poole sukelduma. Eks näis. Aga tegelikult oli koolituse teooriaosa asjalik. Sain teada sukeldumisega kaasnevatest ohtudest, mis on põhiliselt seotud rõhumuutusega. Kui liiga...

Järgmisel päeval suundusin Dalat poole. See on koht, kuhu ma ilma Hoa soovituseta poleks kindlasti sattunud. Võrdlemisi väike koht 400 000 elanikuga. Lennukis sattusin kõrvuti Chu ja Vietiga, kes läksid Dalati oma mesinädalat veetma. Nii et äkki ei ole päris kolgas :) Õhtul käisin kohvikus.  TripAdvisori reiting oli hea, ning ei pidanud pettuma. Seal oli igati õdus, teenindaja rääkis inglise keelt. Elasime kaasa MM-valikmängule Taiga (naabritevaheline heitlus on ikka põhimõtteline). Algul vaatasime üle tee restorani telekast. Siis selgus, et telefonist saab ka ülekannet striimida. Bussi peale tuli vastu TinTin, kes tundus päris sõbralik vana. Kuna mul ei olnud ühtegi plaani Dalat jaoks, siis pakkus ta mulle erinevaid motomatkasid. Esialgu olin üsna skeptiline (müügiinimestesse tuleb ettevaatlikult suhtuda; ja teiseks oli mul üks motomatk juba seljataga), aga kui uurisin ka alternatiive, siis läksin temaga järgmisel päeval sõitma. Ta rääkis vabalt prantsuse keelt (mis küll mi...