Vietnam: Dalat

Järgmisel päeval suundusin Dalat poole. See on koht, kuhu ma ilma Hoa soovituseta poleks kindlasti sattunud. Võrdlemisi väike koht 400 000 elanikuga. Lennukis sattusin kõrvuti Chu ja Vietiga, kes läksid Dalati oma mesinädalat veetma. Nii et äkki ei ole päris kolgas :)

Õhtul käisin kohvikus.  TripAdvisori reiting oli hea, ning ei pidanud pettuma. Seal oli igati õdus, teenindaja rääkis inglise keelt. Elasime kaasa MM-valikmängule Taiga (naabritevaheline heitlus on ikka põhimõtteline). Algul vaatasime üle tee restorani telekast. Siis selgus, et telefonist saab ka ülekannet striimida.

Bussi peale tuli vastu TinTin, kes tundus päris sõbralik vana. Kuna mul ei olnud ühtegi plaani Dalat jaoks, siis pakkus ta mulle erinevaid motomatkasid. Esialgu olin üsna skeptiline (müügiinimestesse tuleb ettevaatlikult suhtuda; ja teiseks oli mul üks motomatk juba seljataga), aga kui uurisin ka alternatiive, siis läksin temaga järgmisel päeval sõitma. Ta rääkis vabalt prantsuse keelt (mis küll mind ei aidanud), ja inglise keel oli täiesti rahuldav.

Prantsuse mõjutusi võib ka tänavapildis näha.

Dalat asub 1500m üle merepinna, mis tähendab, et kliima on 10C jahedam, kui mere ääres. Seega on ta sarnasem Eestile. Tegemist on väga viljaka piirkonnaga, kuhu pärast sõda kupatati Hanoist ja mujalt inimesi põllumajandusega tegelema. Palju on kasvuhooneid, kasvatatakse kartuleid, porgandeid, maasikaid, lilli. Madalamates piirkondades on kohvi.

Mingi künka otsa kohtasin lehmi, kellest igaks juhuks möödusin natuke suurema kaarega.f

Sellise motikaga sõitsime.

Kohvipuu.

Siin puhkab nirk, keda kasutatakse kohviubadele lisandväärtuse andmiseks. Öösel olevat nad aktiivsemad.

Nirgikohvi joomas. See kohv pidavat olema tugevama aroomiga, aga madalama happelisusega.

Vaade kohviistanusele.

Istanduses oli veel võimalik (tasu eest) rahvariietesse ehtida ja pilti teha. Või siis (niisama) valge inimese kõrval poseerida.

Valeasiaga kohtusin Holiday kose kõrval. Ta on pärit Taiwanilt. Reisib mööda poolsaart ringi. Rääksin talle Ha Giangi ilusatest vaadetest. Ta oli natuke skeptiline, sest see piirkond asub kohe Hiina piiri kõrval.

Siidi vabrikus võis näha mooruspuu lehtedel siidiusse.

Kui ära praadida, siis kõlbab süüa ka.

Dalatis asub maja nimega "Crazy House". Minu meelest on see täpselt nagu maja, kus Kunksmoor võiks elada. Tegemist on betoonist kokku valatud laburündiga, mis näeb väga efektne välja. Seal olid ka hotellitoad, nii et vist sai ka ööbida.

Maja oli väga suur, võis niimoodi ringi käia, et orientatsioon kadus ära, ja iga kord minna mööda uut rada. Laiendustööd siiski käivad.

Dalat teisel päeval läksin kanjonituurile. Ma algul arvasin, et on kanuutuur. Mõlemad toimuvad suuresti vees, aga mäe peal ronimine oli ikka kõvasti ägedam.

Soojenduseks tulime mööda seina alla.

See pidi olema kuiv sein, aga lõppes ikkagi vees. Nii et pärast seda oli jälle mureta (märjakssaamise pärast ei pidanud muretsema).

Siin on lõpusein. Esimene osa oli natuke libedam, teine osa oli lihtsalt palju vett. Ja kolmandaks oli vette maanudmine.

Erineate harjutuste vahel matkasime uutesse kohtadesse. Ka seal olid erinevad veetakistused ees (jõgi). Nendest läksime kas üle purrete, läbi vee, või mõnikord ka ujudes.

See ronimine oligi nii äge, nagu pildi pealt paistab :)