Vietnam: Nha Trang

Pärast 2 suurepärast päeva Dalat's tahtsin natuke soojemasse kohta sõita. Ega väga palju variante ei olnud, sest lennukiga sai vaid Hanoisse ja Ho Che Minh City'sse. Seega võtsin suuna Nha Trangi. See on mereäärne kuurort, kus on palju venelasi. Palju mudaravilaid. Ja merel erinevaid tegevusi, snorgeldamine, sukeldamine.

Esimesel õhtul kohtusin Kiyotiga, kes on kohalik giid. 

Järgmisel päeval läksin sukeldumis-tuurile. Kuna ma varem pole midagi sellist teinud, siis tundus väga huvitav.

Binh on sukeldumisega tegelenud 20a, tema oli minu juhendaja. Tore tüüp.

 Selline on veealune elu.

 Ja veepealne.

 Pärast 1. päeva lasin ennast ära rääkida ning tegin 2-päevase koolituse, mis andis mulle mingisuguse Scuba diving avaveeujumise kõige madalama litsentsi. Et nüüd võin minna igale poole sukelduma. Eks näis. Aga tegelikult oli koolituse teooriaosa asjalik. Sain teada sukeldumisega kaasnevatest ohtudest, mis on põhiliselt seotud rõhumuutusega. Kui liiga kiiresti sukelduda, siis hakkavad kõrvad valutama, tuleb rõhku tasakaalustada. Umbes nagu lennukiga sõitmisel. Millegipärast on mulle varem õpetatud, et tuleb kas neelata või vett juua. Aga tegelikult kõige lihtsam on "nuuskamine" (ehk hoiad nina kinni ja puhud). Ja veelgi ohtlikum on liiga kiire pinnale tagasi tulek. Esiteks ei tohi hinge kinni hoida, sest siis võib kopsudes olev õhk paisuda. Teiseks tuleb tegeleda lämmastiku neutraliseerimisega. See hakkab muidu kihisema, nagu süsihappegaas pudelis.

Minu suurim sügavus oli 18m. Ega ise väga aru ei saanud, kui sügaval oled, aga tõestus on siin.

 Sukeldumistingimused ei olnud päris ideaalsed, aga üllataval kombel oligi liiva/muda asemel korallid. Ning rikkalik elu taimede, (värviliste) kalade ja muude elukatega.

 Alex on sukeldumisklubi orgnisaator, pärit Venemaalt.

Rannas käisime laineid püüdmas Austraaliast pärit Emma ja Sarah'ga. Ma varem polnud proovinud laine peal ujuda (ehk surfamist ilma lauata).