Tartu Rattaralli 2023

Seekordne rattaralli oli mulle juba 11. aga ikka on asju, mida õppida.

Sel aastal oli teist korda lainestardid, mis peaksid teoorias olema turvalised, sest korraga stardib vähem inimesi. Selle tõttu on grupid väiksemad ning kui startida eespool, siis tulevad tagant kiiremad grupid, kuhu on hea ennast külge haakida.

Samas oli mu eelmise aasta kogemus selline, et alustasin liiga kiirelt (ei midagi uut) ning nii sai energia/jõud otsa ja ei jõudnud mööduvatesse gruppidesse sisse haakuda. Sel aastal plaanisin siis rahulikult alustada.

Plaan oli hea, aga teostus jällegi ebaõnnestus. Pulss oli kohati 180 ning kui esimene 5km välja arvata, siis järgmise 3x5km keskmine pulss oli stabiilselt 170 -- ehk siis veidi kõrge. Täpselt 20km tuli tagant uus grupp, mis oli meiega 5-minutilise stardivahe kinni sõitnud. Nüüd oli jälle otsustamise koht: kas haakida sappa. Või jätkata olemasoleva grupi riismetega -- need kes sõita jõuavad haagivad ennast nii-ehk-naa. Paras segadus, olingi ennast sappa võtmas.

Siis olin tunnistajaks kohutavale sündmusele -- grupis toimus kukkumine ja ca 10 ratturit lendasid 40km/h kiiruse pealt külakuhja. Mina olin umbes 3-4 meest tagapool ja mul õnnestus põllule keerata, seega minuga midagi ei juhtunud. Lasin grupil minna, jäin vaatama, kas kukkujad vajavad abi. Kaks ratturid jäid esialgu teele lebama, aga olid õnneks teadvusel. Ma arvan, et ei liialda, et kiiver päästis ühe mehe elu. Aitasin neid turvata, et järgmised grupid lamajatele otsa ei sõidaks. Kui nad mõne minuti pärast tee äärde said, siis jätkasin oma võistlust. Kiirabi oli ka juba teel.

Minu võistlusele mõjus kukkumises osalemine kindlasti hästi. Tartu Rattaralli teada tõde on, et üksinda pressida ei tasu, alati tuleb tagant uus grupp. Seekord oli tagumine grupp märksa mõistlikuma tempoga. Minu mäletamist mööda on see esimene kord, kus ma grupis ennast mugavalt tunnen. Muidu on alati tunne, et tõusud on rasked ning oht maha jääda. Seekord sain rahulikult grupis olla, positsiooni valida. Jälgisin, et tuulevari oleks hea ning et ma ette vedama ei satuks. Ja kuigi vahepeal tundus, et grupil ei ole vedajat, siis minu kõigi 5km-splittide keskmine kiirus oli üle 30km/h. See on minu jaoks ikkagi üllatavalt kiire. Vastutuult oli meil ju ka.

Esmakordselt ei teinud ralli jooksul ühtegi toidu/joogi peatust. Lihtsalt ei tahtnud grupist maha jääda. Teiseks ei olnud kordagi tunnet, et energiavõlga jääksin. Kaasas oli 4 geeli (võinuks mõni veel olla), vesi ja energiajook. Eile sõin lisaks pastale ka kuivatatud mangot (liigagi palju). Hommikul putru ja enne tulekut veel makaroni.

10km enne lõppu oli järsk tagasipööre, siis otsustasid nii 5-6 meest 60-sest grupist eest ära spurtida. Ma küll magasin äramineku maha. Aga ikkagi hakkasin rapsima ning tahtsin äraminejad kätte saada. See ka  pingutuse abil õnnestus. Paraku selgus, et kõik on taktika peal väljas ja veduriks oli vaid üks mees. Nii et 3km enne lõppu oli grupp jälle meil järel. Mina suutsin vältida etteotsa minemist, kuigi Sõpruse silla vastutuules olin pikalt teisel kohal. Sprintida lõpus enam ei jõudnud, aga ikkagi oli tore et jõudsin lõpuni pingutada ja lõpetasin grupis ca 6. kohal.

Koguaeg oli 3:50 ja paar sekundit peale, keskmine kiirus 33.4km/h. Kindlasti minu parim esitus rattarallidel.