Tartu Maastikmaraton 2024
Täna jooksin oma 7. jooksumaratoni. Ilm oli jooksmiseks ideaalne, päikeseline, temperatuur prognoosi järgi +9..+12, aga pigem oli päikese käes soojemgi.
Läksin jooksma väikese kõhklusega. Mul on olnud probleeme jalalaba siseküljel mingi imeliku pingega. Ja üleüldse on viimasel paaril nädalal lihaste konditsioon veidi halvenenud. Sellest, et lihased on pinges, saan väga hästi aru kui hommikuti rattaga üle Turu silla tööle sõidan. Kui lihased on "head", siis saan mäest probleemideta üles. Kui eelmise päeva trenn on jalgades, siis tõenäoliselt lähevad "toorest täis". Aga praegu ütleksin, et isegi ilma eelmise päeva treeninguta jäävad jalad kangeks.
Nagu arvata oli, hakkasid jalalaba siseküljed tunda andma. Juba alates 10. kilomeetrist. Aga õnneks midagi hullu polnud. Eelmisel aastal hakkasid tunda andma alates 18. kilomeetrist ja 6 km hiljem ei saanud üldse enam jooksuliigutust teha, nii et katkestasin. Sel korral aga valu tugevamaks ei läinud. Pigem lihtsalt jalad jäid järjest kangemaks. Poolmaratoni aeg oli 1:50:10 (ehk tempo 5:15/km) aga tegelikult oli alates 15km-st tempo ca 15s langenud. Ja edasi langes veelgi: 26-30km vahel olid kõik 4 lõiku 5:54-6:00. See oligi ilmselt minu kõige raskem hetk.
Üllatuslikult olid järgmised 5 km minu kõige kergemad: tempo 4:56-5:17. Sinna vahemikku jäävad küll kõige suuremad laskumised. Ent tegelikult oli ühtäkki palju kergem, mõnusam nauditavam joosta -- lihased ei olnud nii kanged ning kusagilt ei valutanud. Täielik nauding! Mul ei ole sellele paremat seletust, kui see, et 27km paiku sõin ära oma esimese kofeiiniga geeli, ja selle mõju jõudis kohale. Et see mõju nii tugev on -- oli minu jaoks üllatus.
Taaskord pean tõdema, et väga oluline on juba algusest peale energiat tarbida. Sel korral piirdusin esimestes punktides vaid vee/spordijoogiga. 4 geeli võtsin 10, 18, 27 ja 32 kilomeetril. Toidupunktides hakkasin sööma alates 18. kilomeetrist.
Päris lõpus tempo jälle langes (kofeiini mõju ilmselt ka rauges), aga raskeks ei läinud. Lõppkokkuvõttes oli aeg 3:44:06. Eelmisel linnamaratonil tehtud isiklikku rekordit parandasin 44 sekundiga. Ikka tore, kui isiklik mark väga kõrge pole, siis annab teda parandada.
Pärast maratoni on kõige kangemad säärelihased. Taastavaks lihashoolduseks on saun, rattasõit, masseerimine, külmas vees suplemine.
Läksin jooksma väikese kõhklusega. Mul on olnud probleeme jalalaba siseküljel mingi imeliku pingega. Ja üleüldse on viimasel paaril nädalal lihaste konditsioon veidi halvenenud. Sellest, et lihased on pinges, saan väga hästi aru kui hommikuti rattaga üle Turu silla tööle sõidan. Kui lihased on "head", siis saan mäest probleemideta üles. Kui eelmise päeva trenn on jalgades, siis tõenäoliselt lähevad "toorest täis". Aga praegu ütleksin, et isegi ilma eelmise päeva treeninguta jäävad jalad kangeks.
Nagu arvata oli, hakkasid jalalaba siseküljed tunda andma. Juba alates 10. kilomeetrist. Aga õnneks midagi hullu polnud. Eelmisel aastal hakkasid tunda andma alates 18. kilomeetrist ja 6 km hiljem ei saanud üldse enam jooksuliigutust teha, nii et katkestasin. Sel korral aga valu tugevamaks ei läinud. Pigem lihtsalt jalad jäid järjest kangemaks. Poolmaratoni aeg oli 1:50:10 (ehk tempo 5:15/km) aga tegelikult oli alates 15km-st tempo ca 15s langenud. Ja edasi langes veelgi: 26-30km vahel olid kõik 4 lõiku 5:54-6:00. See oligi ilmselt minu kõige raskem hetk.
Üllatuslikult olid järgmised 5 km minu kõige kergemad: tempo 4:56-5:17. Sinna vahemikku jäävad küll kõige suuremad laskumised. Ent tegelikult oli ühtäkki palju kergem, mõnusam nauditavam joosta -- lihased ei olnud nii kanged ning kusagilt ei valutanud. Täielik nauding! Mul ei ole sellele paremat seletust, kui see, et 27km paiku sõin ära oma esimese kofeiiniga geeli, ja selle mõju jõudis kohale. Et see mõju nii tugev on -- oli minu jaoks üllatus.
Taaskord pean tõdema, et väga oluline on juba algusest peale energiat tarbida. Sel korral piirdusin esimestes punktides vaid vee/spordijoogiga. 4 geeli võtsin 10, 18, 27 ja 32 kilomeetril. Toidupunktides hakkasin sööma alates 18. kilomeetrist.
Päris lõpus tempo jälle langes (kofeiini mõju ilmselt ka rauges), aga raskeks ei läinud. Lõppkokkuvõttes oli aeg 3:44:06. Eelmisel linnamaratonil tehtud isiklikku rekordit parandasin 44 sekundiga. Ikka tore, kui isiklik mark väga kõrge pole, siis annab teda parandada.
Pärast maratoni on kõige kangemad säärelihased. Taastavaks lihashoolduseks on saun, rattasõit, masseerimine, külmas vees suplemine.
Comments
Post a Comment